nõuab energiat.

kõik nõuab liiga palju ja ma ei jõua/viitsi/taha olla.. nädal aega on tegeletud illegaalsete asjadega ja nüüd üritan hoogu maha võtta veits. Ma pikemalt tõesti ei viitsi kirja panna mis kõik toimunud on aga mu unerežiim on selline et ma ärkan mingi 20.30 - 22.00  ja lähen magama hommikul kümne paiku .. päeval on nvn mõttetu, odav sitt, palav ja valge ja igav so fuck it. elan öösel.

jaanipäevaks on plaanis saaremaale minna kui kuskilt mingit megasuperhyperawesome't pakkumist ei tule.
randa tahaks minna kuna pole käinud veel ja ei julge ka väga. Too shy u know. aga ya vb võtan kunagi julguse kokku ja käin ära.

olge nunnud :*

Naljakas raamat.

"Käes!" ütles ta.
Ta tundis kedagi peos siplemas. Johannes lippas ligi vaatama, kelle õde kätte on saanud. Ent siplev olevus häälitses nii veidralt, et Nella Della viis ta laua juurde valguse kätte ja avas alles seal peo.
Nella Della peo peal seisis pisike mehike. Kummaline mehike.  Üsna kummaline pisike mehike, harjasjuuksed peas ja silmad tigedad, jalas mustad püksid, seljas taskutega pluus ja kaelas villane sall. Ta vahtis Nella Dellale kurjalt ning samal ajal hirmunult otsa. Ta pilk oli nõutu ning ta näitas oma tillukesi hambaid.
Nella Della ja Johannes silmitsesid sõnatult imelooma, kuid härra Blom polnud midagi märganud. Ta tippis edasi oma "Poliitilisi pingeid keskajal".
"Isa!" hüüdis Johannes. "Isa, vaata ometi!"
"Tasa!" hüüdis härra Blom vastu. "Ma ei saa tööd teha."
"Aga, isa, sa pead seda ometi vaatama!" hüüdis Nella Della.
Ta oli käe kõvemini ümber mehikese pigistanud, et see minema lipsata ei saaks. Härra Blom vaatas.
"Mis see on?" küsis ta pisut pahuralt, nagu oleks ta vihane, et teda sellise tühja asja pärast on tülitatud. "Kas see peab olema päkapikk? Päkapikke pole olemas. Nii et seda siin pole ka hoopiski olemas. Laske mul nüüd tööd teha."
"Aga, isa, ta ju on olemas," väitis Johannes. "Näe vaata ometi."
"Mis su nimi on?" küsis ta tillukeselt olendilt. "Kes sa oled? Ja mis olend sa õieti oled?"
Väike sell ei öelnud midagi.
"Me ei tee sulle midagi halba," lubas Nella Della. "Kas sa oled päkapikk?"
"Ma ei ole mingi päkapikk," kostis mehike solvunult. "Ma olen viplala."
"Oi," ütles Nella Della. "Mis asi on viplala?"
"Just see, mis mina olen," vastas mehike. "See ongi viplala."
"Või sina oled viplala," kordas Johannes. "Ja mis su nimi on?"
"Mu nimi on Viplala," ütles olend. "Ma ju ütlesin teile seda."
"Või nii. Tähendab, sa oled viplala, ja su nimi on samuti Viplala?"
"Jah."

Mõtlesin et vaatan oma raamaturiiuli üle ja kohe hakkas silma raamat nimega "Viplala lood", mida kunagi pisikesena ikka loetud sai kas vanemate poolt või ise. Alustasin sissejuhatusest ja juba see ajas metsikult naerma. Ma reaalselt naersin kõva häälega selle üle ja mõttes oli ainult üks sõna. "GENIAALNE" Nagu reaalselt see inimene pidi geenius olema kes midagi nii awesome'it sissejuhatusse kirjutab nagu:
...neil on ka kass, keda hüütakse Parmuks. 
Neil pole küll parmu, keda Kassiks hüütakse, aga sellest pole midagi, eks ju? ...
See raamat on FUCKING MIRACLES!
nii palju siis sellest.

Õues on masendavalt palav ja toas on ka saun. Selline tunne et varsti pole enam midagi higistada kui nii jätkub. jube.
Eile nägin ühte gerti kes mind ei mäletanud kuna tema vereringes oli liiga palju alkoholi ja siis otsustasin lihtsalt nende alksist purju juua ennast ja koju lonkida.
Liisi nägin ka vahepeal, oli tore.
Poisiga tegin ka lõpparve laupäeval kuna ei tundnud ta vastu midagi long story short.
rohkem hetkel ei oskagi midagi kirjutada. nautige ilma cykad :*